24 May 2012

JSMP: Deputadu husi Aliansa Maioria Parlementar (AMP) hili la konsidera Pareser PR Horta: JSMP rekomenda atu lori hikas Pakote Lei ba Rai ba Terseira Lejislatura

Komunikadu Imprensa
Periodu : Maiu 2012
Edisaun: 22 Maiu 2012

Deputadu husi Aliansa Maioria Parlementar (AMP) hili la konsidera Pareser PR Horta: JSMP rekomenda atu lori hikas Pakote Lei ba Rai ba Terseira Lejislatura

Bloku Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ne’ebé kompostu husi Partidu CNRT, PD, ASDT/PSD no Partidu UNDERTIM, balun hili la konsidera pareser husi Prezidente Repúblika Dr. Jose Ramos Horta (agora eis Prezidente da Repúblika) hodi veta Pakote Lei ba Rai, kompostu husi Lei Definisaun Titularidade husi Bems Imóveis, Lei ba Expropriasaun no Lei Fundu Finanseiru Imóbiliariu.

Deputadu sira husi AMP hola pozisaun ne’e tanbá konsidera katak argumentu Prezidente da Repúblika iha ninia pareser la vinkula ba interese nasionál.
Antes ne’e, Prezidente da Repúblika Dr. Jose Ramos Horta aprezenat nia paraser ba Parlementu Nasionál depois simu audiénsia husi ativista Rede ba Rai, husu ba membrus parlamentar sira atu haree hikas pontus importante husi pakote lei ba rai ne’ebé nia konsidera komplikadu ho sujestaun katak sé karik la konsege debate, bele husik ba Terseira Lejislatura no governu foun ne’ebé eleitu iha 2012.

Diretóra Interina JSMP Flora Soriano Meneses afirma katak husi observasaun tomak ba iha prosesu diskusaun no aprovasaun ba pakote Lei ba Rai, JSMP realmente konkorda ho pareser husi Prezidente da Repúblika Dr. Jose Ramos Horta atu oinsá bele husik Pakote Lei ba rai ba iha Terseira Lejislatura hodi bele konsolida kle’an liu tan lei-ne’e antes aprova.

JSMP hanoin atu garante membrus Parlamentu Nasionál bele produs lei ida-ne’ebé responde duni ba konflitu ba rai ne’ebé eziste iha Timór-Leste durante ne’e, liu-liu oinsá garante duni direitu sidadaun sira nian no dever estadu nian ne’ebé konsagra ona Konstituisaun RDTL iha artigu 40 kona-ba rai no artigu 60 kona-ba objetivu husi estadu.

JSMP hola pozisaun ida ne’e tanbá haree mós katak pakote Lei ba Rai sei sai duni konfuzaun iha nia implementasaun. Ezemplu, iha artigu 40 alinea 2) husi lei expropriasaun kona-bá kompêtensia halo expropriasaun ba propriataria privada ne’ebé fó podér ba Konsellu Ministru mak deside liu husi sub-pareser Ministériu Justisa. Iha alinea 2.b), define katak expropriasaun ba propriataria privada iha mós posibilidade fó ba setór privadu husi cariz empresarial alende fó ba pessoas kolektivas ba direitu públiku.

JSMP konsidera pontu ida ne’e sai prekupasaun bo’ot tanbá iha artigu ne’e la define loloos definisaun ba interese públiku iha prosesu foti propriataria privada. Ida ne’e sei fó posibilidade bo’ot atu hamosu duni abuzu podér husi setór privada sira hasoru povu kbi’it la’ek sira. Tuir loloos governu tenki utiliza podér ba expropriasaun ba kazus exepsional de’it no tenki kria kriteria ne’ebé forte iha prosesu halo expropriasaun husi setór privada sira.

Tanbá ne’e, JSMP la konkorda ho pozisaun bankada CNRT no aliadu AMP sira seluk ne’ebé propoin halo konfirmasaun ba votus ho intensaun ignora tiha pareser husi Prezidente hodi mantein ba rezultadu votasaun ne’ebé parlamen hala’ó tiha ona. Maske intermus baze legál, veta husi Prezidente laiha duni forsa legál atu kesi membru parlamentar sira iha prosesu foti desizaun.

Prezidente da Repúblika Dr. Ramos Horta ofisialmente aprezenta argumentu lubuk bo’ot hodi veta pakote lei ba rai ne’ebé aprova husi Parlamentu Nasionál iha loron 13 Fevereiru 2012. Iha pareser ne’e, prezidente konsidera lei ba rai laduun hetan konsensu iha sosiedade sivil, fó diskrisaun no podér bo’ot liu ba estadu atu deklara nain ba rai, definisaun ne’ebé fraku kona-ba rai saida maka estadu sei foti ba interese públiku no la klaru ba definisaun no protesaun ba direitu komunidade nian ba propriedade. Nune’é mós kona-bá lei ba expropriasaun iha ne’ebé Prezidente Horta konsidera laiha definisaun loloos kona-bá interese públiku no pior liu iha posibilidade ba abuzu podér iha prosesu halo expropriasaun hodi servi liu ba interese públiku.

Observasaun ikus husi JSMP nota katak, diskusaun ba apresiasaun Pakote Lei ba Rai paradu, tanbá opozisaun Fretilin hola pozisaun wolkout tanbá desde inisiu la konkorda ho lei ne’e. Pozisaun Fretilin nian ne’e fó defikuldade ba Parlamentu Nasionál atu alkansa ba votasaun tanbá konstituisaun RDTL artigu 88 kona-bá kompêtensia Prezidente da Repúblika iha promulgasaun no veto, ejize kourum tenki maiória baluk-tolu (2/3) atu halo konfirmasaun ba votus katak presiza votus afavór 33 husi totál membru parlamentar atuál 65.

No comments: