04 July 2012

JSMP: Tribunál Distritál Baucau halo julgamentu ba arguidu moras anomália psíkiká ne'ebé prátika omisídiu hasoru nia kónjuje

4/7/2012 Komunikadu da Imprensa Periódu: Juñu 2012 Edisaun : 3 Jullu 2012 - Tribunál Distritál Baucau halo julgamentu ba arguidu moras anomália psíkiká ne’ebé prátika omisídiu hasoru nia kónjuje

Iha loron 25 fulan Juñu 2012, Tribunál Distritál de Baucau halo prosesu julgamentu ba kazu krime omisídiu ne’ebé akontese iha loron 27 fulan Novembru tinan 2002 iha Suco Uaibobo Distritu Viqueque. Kazu ne’e registadu iha Tribunál Baucau iha tinan 2007, ho ninia Númeru Prosesu 85/Crm.C/2007/TDB. Arguidu ba kazu ne’e ho inisial JAA ne’ebé prátika aktu krime omisídiu hasoru lezada ( matebian) ne’ebé nu’udar nia kónjuje.

Prosesu julgamentu ba kazu ne’e dirije husi juiz koletivu ne’ebé kompostu husi Dra. Angela Faria Belo, (Juiza Internasionál), Dr. Antonio Fonseca no Dr. Jose Gonçalves. Parte Ministériu Públiku reprezenta husi Dr. Pascaçio de Rosa Alves no arguidu rasik hetan asisténsia legál husi Dr. Gregorio de Lima no Dr. Rui Manuel Guterres husi Eskritóriu Defensória Públiku, no Helder Vinhas nu’udar ofisial justisa.

Diretór Ezekutivu JSMP, Luis de Oliveira Sampaio hateten katak, JSMP rekoñese kazu ne’e grave teb-tebes tanba halakon ema seluk nia vida, maibe JSMP enkoraza tribunál kompetente atu toma konsiderasaun ba provizaun iha lei penal nune’e bele konsistente ho prinsipiu inimputablidade kriminal ne’ebé konsagra ona iha direitu penal liu-liu artigu 44 Kódigu Penál Indonesia nian no artigu 21 Kódigu Penál Timor Leste.

Iha akuzasaun Ministériu Públiku nia haktuir katak, iha loron 27/11/2002, maiz ou menus iha tuku 03 madrugada, akontese aktu krime omisídiu ne’ebé involve argudi JAA no lezada iha sira nia uma. Iha momentu ne’ebá iha dezintendimentu entre sira nain rua no depois ida ne`e arguidu lori tudik sona iha lezada ninia hirus matan.

Depois akontese lezada hakilar no iha momentu ne`eba kedas viziñu sira halai mai iha fatin akontesimentu no sira haree katak lezada mate tiha ona. Mesmu nune’e sira la hare arguidu iha fatin akontesimentu, nune’e viziñu sira mos tauk tanba arguidu sofre moras anomalia psikika.

Faktu kona-ba arguidu sofre moras anomalia psikika ne’e reforsa mos husi rejultadu mediku nian ne’ebé hatudu katak arguidu sofre duni moras mental. Mezmu nune’e, oras ne’e arguidu nia saúde mental fila fali hanesan normal, tanba hetan ona tratamentu tradisional.

Bázeia ba faktus hirak ne’e Ministériu Públiku akuza arguidu ho krime omisídiu ne’ebé regula iha artigu 338 Kódigu Penál Indonesia ho ninia muldura penal ho pena prizaun tinan 15.

Depois rona tiha akuzasaun ne’ebé lee diretamente husi tribunál nomós konfirma ba arguidu kona-ba akuzasaun ne’e, arguidu haktuir katak nia la hatene kona-ba akontesimentu no arguidu hili direitu atu nonok ka lakohi fo nia deklarasaun iha tribunál.

Iha parte seluk testamuña JC iha ninia depoimentu haktuir katak, momentu kazu ne’e akontese, sira rona duni lezada, hakilar katak nia laen lori tudik sona ona nia, maibe tanba testamuña sira tauk ho kondisaun moras ne`ebé arguidu iha, sira deside dader mak sira foin ba iha fatin akontesimentu. Wainhira sira too iha ne’ebá lezada, konsege kolia ba testamuña JC nia laen katak nia labele ona ho nune’e nia is mos kotu.

Tuir agenda, lolos iha testamuña nain 3 maka atu hato’o sira nia depoimentu. Maibe so testamuña nain 2 deit mak konsege fo ninia depoimenta iha tribunál, no testamuña ERF la fo ninia depoimentu iha tribunál tanba testamuña ho arguidu hanesan feton ho nan rasik.

Iha alegasun final, bázeia ba faktus hirak ne’e Ministériu Públiku husu ba tribunál atu aplika pena ne’ebé adekuadu tuir aktu ne’ebé arguidu komete.

Entretantu parte defeza ninia alegasaun husu ba tribunál atu absolve arguidu husi akuzasaun Ministériu Públiku nian, tanbá tuir artigu 44 Kódigu Penál Indonesia proibi atu kondena autór krime ne’ebé sofre moras anomalia psikika ba kadeia.

Leitura akordaun ba kazu ne’e sei hala’o fali iha loron 04 fulan Jullu 2012 oras tuku 02.00 lorokraik.

No comments: