15 October 2016

Timor-Leste Nafatin La-Iha Justisa Ba Violasaun Direitus Umanus Iha Tempu Pasadu (No Justice for Past Human Rights Abuses)

ETLJB 15 October 2016 Source: Amnesty International

TIMOR-LESTE  NAFATIN LA-IHA JUSTISA BA VIOLASAUN DIREITUS UMANUS IHA TEMPU PASADU

Amnesty International nia
Submisaun ba Revizaun Periódika
Universál ONU nian, Novembru 20

ÍNDISE

SUMÁRIU EZEKUTIVU............................................................................ 2
AKOMPAÑAMENTU BA REVIZAUN ANTERIÓR............................... 2
IMPUNIDADE BA ABUZU DIREITUS UMANUS IHA TEMPU PASADU     2
HAMETIN ESTADU-DIREITU.................................................................. 4
DESAPARESIMENTU FORSADU……………………………………………………………………4
ENKUADRAMENTU NASIONÁL BA DIREITUS UMANUS.............. 4
SITUASAUN DIREITUS UMANUS IHA TERRENU............................. 5
IMPUNIDADE BA ABUZU DIREITUS UMANUS IHA TEMPU PASADU     5
VIOLASAUN DIREITUS UMANUS HUSI FORSA SEGURANSA...... 6
DIREITU BA LIBERDADE ESPRESAUN NO REUNIAUN PASÍFIKA          7
RESTRISAUN MÍDIA................................................................................. 8
VIOLÉNSIA DOMÉSTIKA........................................................................ 9
REKOMENDASAUN BA ESTADU NE'EBÉ HETAN REVIZAUN HODI FOTI ASAUN      9
ANEKSU..................................................................................................... 12

Timor-Leste: Submisaun ba Revizaun Periódika Universál ONU nian

Sesaun da-26 husi Grupu Serbisu RPU, Novembru 2016

SUMÁRIU EZEKUTIVU
Submisaun ida-ne'e prepara ba Revizaun Periódika Universál (RPU) ba Timor-Leste ne'ebé hala'o iha Novembru 2016. Iha submisaun ida-ne'e, Amnesty Internasionál avalia implementasaun ba rekomendasaun sira ne'ebé hato'o ona ba Timor-Leste durante nia siklu RPU anteriór, no nota katak rekomendasaun importante balu seidauk implementa.

Amnesty International preokupadu kona-ba Timor-Leste nia fallansu hodi garante lia-loos, justisa no reparasaun ba vítima no família husi vítima ne'ebé sofre violasaun direitus umanus iha tempu pasadu no Timor-Leste nia sistema justisa ne'ebé frajil.

Amnesty International mós preokupa katak forsa seguransa sira iha Timor-Leste nafatin halo violasaun direitus umanus no iha impunidade relasiona ho violasaun sira ne'e; restrisaun ne'ebé impoin ba direitu kona-ba liberdade reuniaun, liberdade espresaun no liberdade mídia husi dispozisaun iha lejizlasaun Timor-Leste; no Lei kontra Violénsia Doméstika iha tinan-2010, ne'ebé la kumpre ho adekuadu Konvensaun Halakon Forma Diskriminasaun Hotu-hotu Kontra Feto.

Iha seksaun ikus husi dokumentu ne'e, Amnesty International halo rekomendasaun balu ba Timor-Leste hodi tau-matan ba preokupasaun direitus umanus nian ne'ebé levanta iha submisaun ne'e.


AKOMPAÑAMENTU BA REVIZAUN ANTERIÓR


IMPUNIDADE BA ABUZU DIREITUS UMANUS IHA TEMPU PASADU

Iha Revizaun Periódika Universál ikus liu ne'ebé hala'o iha 2011, Timor-Leste parsialmente simu rekomendasaun sira1 hodi tau-matan ba krime kontra umanidade no violasaun direitus umanus sira seluk ne'ebé akontese durante Indonézia nia okupasaun iha Timor-Leste (iha momentu ne'ebá bolu Timor-Timur) entre 1975 no 1999 no mós molok, no depoizde, Timor-Leste nia referendu kona-ba independénsia iha 1999.2 Maioria violasaun hirak ne’e hotu-hotu kuaze komete hosi forsa seguransa Indonézia. Maibé, Painél Espesiál ba Krimes Graves iha Timor-Leste fó-sai akuzasaun ba ema na'in-300 resin ne'ebé tuir informasaun sei hela iha Indonézia no tanba ne'e la tama Timor-Leste nia jurisdisaun territoriál.3

1 Konsellu Direitus Umanus, Report of the Working Group on the Universal Periodic Review (Relatóriu kona-ba Grupu Serbisu ba Revizaun Periódika Universál) - Timor-Leste, A/HRC/19/17, 3 Janeiru 2012, rekomendasaun sira 79.27 (Áustria), 79.28 (Kanadá), 79.29 (Nova Zelándia), 79.30 (Reinu Unidu Bretaña-Boot no Irlanda Norte), 79.31 (Áfrika Súl). Haree mós Konsellu Direitus Umanus, Report of the Working Group on the Universal Periodic Review (Relatóriu husi Grupu Serbisu ba Revizaun Periódika Universál) (Aneksu) – Timor-Leste, A/HRC/19/17/Add.1, 15 Marsu 2012, para 13.

2 Haree Amnesty International, We cry for justice: impunity persists 10 years on in Timor-Leste (Ami halerik ba justisa: impunidade nafatin depoizde tinan 10 iha Timor-Leste (Index: ASA 57/001/2009); Amnesty International, Timor-Leste: Justice Delayed, Justice Denied (Justisa atrazada mak justisa negada: Amnesty International nia submisaun ba Revizaun Periódika Universál ONU nian, Outubru 2011

(Index: ASA 57/003/2011).

 3 Regulamentu UNTAET-Nú. 15/2000 kona-ba Estabelementu Painél ho Jurisdisaun ba Krime Grave (Dokument ONU. REG/UNTAET/2000/15) (UNTAET Regulation 2000/15 on the Establishment of Panels with Jurisdiction over Serious Criminal Offences), (UN Doc. UNTAET/REG/2000/15),

Amnesty International, Marsu 2016    2                                                   Índise:
Timor-Leste: Submisaun ba Revizaun Periódika Universál ONU nian
Sesaun da-26 husi Grupu Serbisu RPU, Novembru 2016

Durante RPU iha 2011, Timor-Leste nota “kontribuisaun importante tebetebes”4 husi Komisaun Simu-Malu, Lia-loos no Rekonsiliasaun iha Timor-Leste (CAVR)5 no Komisaun Bilaterál ba Lia-Loos no Amizade (CTF).6 Mekanizmu rua ne'e hotu estabelesidu hodi divulga lia-loos kona-ba violasaun direitus umanus iha tempu pasadu iha Timor-Leste. Maibé, to'o agora Parlamentu seidauk halo debate públiku kona-ba konkluzaun no rekomendasaun sira husi relatóriu CAVR no relatóriu CTF.



Tantu relatóriu CAVR no relatóriu CTF rekomenda katak governu Indonézia no governu Timor-Leste tenke serbisu hamutuk hodi buka hatene destinu no paradeiru kona-ba ema sira ne'ebé lakon ka hetan desaparesimentu no fó reparasaun ba vítima no família husi vítima sira ne'ebé sofre violasaun direitus umanus iha tempu pasadu. Maibé, mesmu iha enkontru bilaterál barabarak entre Timor-Leste no Indonézia,7 Komisaun ne’ebé rekomenda hosi CTF atu Harii Komisaun ba Ema Lakon, seidauk deit estabelese.8



Mekanizmu ba lia-loos rua ne'e mós rekomenda atu estabelese programa reparasaun ba vítima sira ne'ebé sofre violasaun direitus umanus iha tempu pasadu no Institutu Memória. Maske nune’e, debate ba ezbosu lei rua ne'ebé prepara tiha ona kontinua adia hela de'it dezde ezbosu rua ne'e entrega ba debate iha Setembru 2010.



Falta reparasaun ba vítima sira ne'ebé sofre violasaun direitus umanus durante okupasaun Indonézia diferente tebetebes ho kompensasaun ne'ebé fó ba vítima violénsia iha 20069 no programa ne'ebé fó asisténsia laran-luak ne'ebé fó ba

6 June 2000.



4 Konsellu Direitus Umanus, Report of the Working Group on the Universal Periodic Review (Relatóriu husi Grupu Serbisu ba Revizaun Periódika Universál) (Aneksu) – Timor-Leste, A/HRC/19/17/Add.1, 15 Marsu 2012, para 13.



5 Governu Timor-Leste harii CAVR iha 2001 bazeia ba Regulamentu Administrasaun Tranzitória Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste (UNTAET) 2001/10 ho mandatu hodi dokumenta krime kontra umanidade no violasaun direitus umanus sira seluk ne'ebé akontese entre 1974 no 1999. Relatóriu finál husi CAVR, ho pájina 2.800 hanaran “Chega!”, no fó-sai iha 2005 no halo estimativa katak maizumenus ema na'in-18.600 hetan oho ilegál no desaparesimentu forsadu. Haree Seksaun 7.2 Oho Ilegál no Desaparesimentu Forsadu iha relatóriu CAVR, Chega!, 2005, Weblink: http://www.cavr-timorleste.org/chegaFiles/finalReportEng/07.2-Unlawful-Killings-and-Enforced-Disappearances.pdf, haree iha 10 Marsu 2016.



6 Governu Indonézia no governu Timor-Leste harii CTF iha 2005 hodi “estabelese lia-loos konkluzivu kona-ba eventu sira molok no imediatamente depoizde konsulta populár iha 1999, ho objetivu atu promove liután rekonsiliasaun no amizade, no garante katak eventu ne'ebé atu hanesan labele akontese tan”. CTF fó-sai nia relatóriu “Per Memoriam Ad Spem” iha 2008.



7 Konsellu Direitus Umanus, Report of the UN Working Group on Enforced of Involuntary Disappearance (Addendum), Missions to Mexico and Timor-Leste (Relatóriu husi Grupu Serbisu ONU kona-ba Desaparesimentu Forsadu ka La Voluntáriu (Aneksu), Misaun sira ba Méxiku no Timor-Leste), 11 Setembru 2015, UN Doc. A/HRC/30/38/Add.4, p. 200.



8 Relatóriu finál husi Komisaun Lia-loos no Amizade Indonézia no Timor-Leste: Per Memoriam Ad Spem, rekomendasaun 5, p. 303, Weblink: http://www.chegareport.net/wp-content/uploads/2014/10/CTF-report-English-Version.pdf, haree iha 10 Marsu 2016.



9 Iha Marsu 2006, maizumenus soldadu na'in-600, liu un-tersu (baluk ida-tolu) husi membru forsa armada Timor-Leste, hetan demisaun depoizde sira protesta kona-ba diskriminasaun no kondisaun serbisu ne'ebé la di'ak. Konfrontasaun violenta entre soldadu sira ne'ebé hetan demisaun no sira-nia apoiante, forsa armada no polísia akontese durante Abríl no Maiu iha kapitál, Dili. Tuir estimativa, ema na'in-38 hetan oho no maizumenus ema na'in-150.000 sai dezlokadu.









Amnesty International, Marsu 2016                           3               Índise:

Timor-Leste: Submisaun ba Revizaun Periódika Universál ONU nian



Sesaun da-26 husi Grupu Serbisu RPU, Novembru 2016





veteranu husi movimentu rezisténsia.10



HAMETIN ESTADU-DIREITU



Durante RPU primeira, Timor-Leste simu rekomendasaun sira no halo promesa voluntária hodi hametin nia instituisaun judisiáriu.11 Maski Amnesty International nota esforsu sira ne'ebé governu halo dezde revizaun anteriór, sistema justisa sei enfrenta obstákulu tanba falta asesu ba tribunál sira no kazu sira ne'ebé butuk bara-barak iha tribunál.12 Iha 2014, Parlamentu no governu Timor-Leste hafraku liután sistema judisiál tanba adota rezolusaun sira ne'ebé fó dalan atu hasai juis, prokuradór sira no asesór judisiál estranjeiru sira hotu-hotu husi Timor-Leste bazeia ba razaun “interese nasionál”.13



Timor-Leste mós simu rekomendasaun ida atu aprova lei kona-ba Ezekusaun Sansaun Penál,14 ne'ebé sei regula podér prezidensiál atu fó indultu. Maibé, to'o agora, ezbosu lei ida-ne'e seidauk hetan aprovasaun husi Parlamentu.15



DESAPARESIMENTU FORSADU



Iha RPU anteriór, governu simu rekomendasaun sira hodi adere ba Konvensaun Internasionál ba Protesaun ba Ema hotu-hotu kontra Desaparesimentu Forsadu.16 To'o agora, governu seidauk implementa rekomendasaun hirak-ne'e.





ENKUADRAMENTU NASIONÁL BA DIREITUS



UMANUS







10  Haree “Dokumentu Konseitu kona-ba Programa Reparasaun Nasionál ba Timor-Leste” ne'ebé entrega ba Komisaun A iha Parlamentu Nasionál iha Jullu 2008 husi grupu serbisu konjuntu kona-ba reparasaun, ne'ebé komposta husi Fokupers, Asosiasaun Hak, ICTJ, Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Sekretariadu Tékniku Pós-CAVR no UNMIT nia Seksaun Direitus Umanus no Justisa Tranzitória.

11   A/HRC/19/17, rekomendasaun 77.30 (Japaun), 77.31 (Portugál), 77.32 (Polónia ), 77.33 (Ungria), 77.34 (Irlanda), 77.35 (España). Haree mós: Relatóriu nasionál ne'ebé entrega ona bazeia ba parágrafu



15 (a) husi aneksu ba Konsellu Direitus Umanus nia rezolusaun 5/1 - Timor-Leste, 19 Jullu 2011, A/HRC/WG.6/12/TLS/1, para. 117.



12 Institute for Policy Analysis of Conflict (IPAC), Justice at the Crossroads in Timor-Leste (Justisa iha Kruzamentu iha Timor-Leste), 7 Setembru 2015, p. 9-10, Web link: http://file.understandingconflict.org/file/2015/09/Timor_Justice.pdf, haree iha 30 Marsu 2016.



13  Amnesty International, Timor-Leste: Victims’ rights and independence of judiciary threaten by arbitrary removal of judicial officers (Vítima sira-nia direitu no independénsia husi judisiáriu hetan ameasa tanba hasai ofisiál judisiál ho maneira arbitrária) (Index: ASA 57/003/2014).

14  A/HRC/19/17, rekomendasaun 79.26 (Kanadá).



15                Asia Justice and Rights (AJAR), Remembering My Beloved, Remembering My Pain: Victims of atrocities collect photographs and stories to push for change (Lembra Ha'u-nia Doben, Lembra Ha'u-nia Moras: Vítima sira ne'ebé sofre atrosidade halibur fotografia no istória hodi dudu mudansa), 2013, p. 25, Web link: http://asia-ajar.org/files/REMEMBERING%20MY%20BELOVED%20...%20---%20WEB.pdf, haree iha 11 Marsu 2016. Amnesty International, Timor-Leste: Submisaun ba Komisaun Nasoins Unidas kona-ba Halakon Diskriminasaun kontra Feto sira, Sesaun da-62, Grupu Serbisu Preparatóriu, 9-13 Marsu 2015 (Index: ASA 57/0001/2015), 1 Janeiru 2015, p.8. Amnesty International, Timor-Leste; Justice in the Shadow (Justisa sei fraku) (Index ASA 57/001/2010), p. 27-28.

16  A/HRC/19/17, rekomendasaun 79.1 (Uruguai), 79.3 (Fransa), 79.7 (España), 79.8 (Arjentina).









Amnesty International, Marsu 2016    4  Índise:

Timor-Leste: Submisaun ba Revizaun Periódika Universál ONU nian



Sesaun da-26 husi Grupu Serbisu RPU, Novembru 2016





Timor-Leste ratifika ona tratadu prinsipál hitu ne'ebé integra ona iha lei doméstika liuhosi Konstituisaun.17 Timor-Leste mós ratifika ona Estatutu Roma husi Tribunál Penál Internasionál. Maibé, Timor-Leste seidauk aprova lejizlasaun ne'ebé hatuur kona-ba kooperasaun ho Tribunál Penál Internasionál. Agora daudaun, Kódigu Penál la sufisiente atu dezafia impunidade ba krime sira iha tempu pasadu, no aspetu balu la konsistente ho Estatutu Roma no tratadu seluk kona-ba direitus umanus, no mós lei kostumeiru internasionál. Liuliu, parese katak Kódigu Penál la inklui garantia katak iha futuru sei laiha amnistia nasionál, indultu molok iha kondenasaun ka medida impunidade ne'ebé atu hanesan, ba krime sira bazeia ba lei internasionál, nu'udar violasaun ba lei internasionál.18



Públiku iha jerál iha Timor-Leste enfrenta barreira boot hodi komprende dispozisaun sira kona-ba direitus umanus iha lejizlasaun nasionál tanba lei no dokumentu legál sira prinsipalmente hakerek iha lian-portugés maski kuaze Timoroan hotu-hotu la ko'alia ka komprende lingua ida-ne'e.



Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) iha mandatu hodi monitoriza no investiga informasaun hotu-hotu kona-ba abuzu direitus umanus iha Timor-Leste no bele refere nia relatóriu ba Ministériu Públiku hodi halo prosesu legál.19 Maibé, PDHJ enfrenta difikuldade tanba iha orsamentu la sufisiente no falta investigadór no asesór legál sira. Aleinde ne'e, ONG balu iha Timor-Leste hato'o preokupasaun kona-ba PDHJ nia fallansu atu ko'alia sai kona-ba kestaun direitus umanus lubuk ida iha tinan hirak ikus mai, liuliu alegasaun kona-ba violasaun direitus umanus ne'ebé relasiona ho Mauk Moruk ne'ebé mate iha Agostu 2015 (haree mós iha okos).





SITUASAUN DIREITUS UMANUS IHA



TERRENU





IMPUNIDADE BA ABUZU DIREITUS UMANUS IHA TEMPU PASADU





Dezde RPU ikus liu iha 2011, ladún iha tentativa atu prosesa ema sira ne'ebé deskonfia iha responsabilidade kriminál ba krime sira iha tempu pasadu iha Timor-Leste. Iha 2000, ONU estabelese Unidade Krimes Graves (Serious Crimes Unit - SCU) no Painél Espesiál ba Krimes Graves iha Timor-Leste, ho mandatu hodi investiga no prosesa krime kontra umanidade no violasaun grave sira seluk kontra direitus umanus ne'ebé akontese iha Timor-Leste entre 1 Janeiru no 25 Outubru 1999. Painél Espesiál sira, ne'ebé komposta husi juis internasionál no mós juis Timoroan, halo julgamentu dala 55 ne'ebé envolve arguidu na'in-87, no tribunál sira deside katak ema na'in-85 mak sala. Maibé, sira ne'ebé julga iha tribunál mak autór iha nivel baixa, ho nune'e ema sira ne'ebé iha responsabilidade boot ba krime mak sei livre hela. Iha Maiu 2005, SCU no Painél Espesiál sira-nia atividade remata ona, maski sira la kompleta sira-nia serbisu.


17                Artigu 9 husi Konstituisaun RDTL, Web link: http://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2010/03/Constitution_RDTL_ENG.pdf, haree iha 29 Marsu 2016.

18   Amnesty International, Justice in the Shadow (Justisa sei fraku), p. 27-28.



19  Artigu 23 no artigu 42 husi Lei kona-ba Estatutu Provedoria Direitus Umanus no Justisa (No. 7/2004).

 east-timor-news, timor-leste-news, east-timor, timor-leste, southeast-asia, legal-news, law-and-justice, asia, asian-law, asian-news, timor

No comments: