04 December 2016

Tribunál Distritál Oe-cusse kondena arguidu sira ba kazu explorasaun seksuál hasoru lezada nain 3 ida-idak ho pena prizaun tinan 7 no tinan 5


JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME
 PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU
 
Komunikadu Imprensa
Tribunál Distritál Oe-cusse
04 Abril 2016

Tribunál Distritál Oe-cusse kondena arguidu sira ba kazu explorasaun seksuál hasoru lezada nain 3 ida-idak ho pena prizaun tinan 7 no tinan 5

Iha 29 Marsu 2016, Tribunál Distritál Oe-cusse prezide leitura akordaun no kondena arguidu AS ho pena prizaun tinan 7 no arguidu AP ho pena prizaun tinan 5. Tribunál konsidera arguidu nain rua komete krime explorasaun seksuál hasoru lezada AIC, SW no GI ne’ebé nu’udar sidadaun Indonezia. Kazu ne’e akontese iha Distritu Oe-cusse.

Tribunál prova katak iha 14 no 15 Abril 2015, arguidu nain rua komete krime explorasaun seksuál tolu. Faktu ne’e prodús bazeia ba arguidu AS (nu’udar negosiante), ne’ebé deklara parsialmente katak nia mak tula duni lezada sira ba iha otél. Maibé arguidu nega katak nia iha komunikasaun antes ho lezada sira. Arguidu mós deklara katak nia la koñese lezada sira, la sai ponte ba lezada ho lezada nia kliente sira no nia la simu osan hosi lezada AIC.

Entretantu arguidu AP nu’udar motorista ojek, konfesa totalmente tuir faktu sira iha akuzasaun ministériu públiku nian no reforsa liutan hosi lezada AIC. Enkuantu ba lezada na’in rua seluk tribunál la konsege rona sira nia deklarasaun tanba antes polísia kaptura sira, arguidu na’in rua tula subar sira fila ba Indonezia.

Tribunal mós prova faktu hirak ne’e bazeia ba depoimentu hosi testemuña AL nu’udar otél nain. Testemuña  AL deklara katak arguidu AS mak aluga duni kuartu tolu ba  lezada na’in tolu. Testemuña IdS nu’udar kliente ne’ebé deklara katak nia iha duni lezada AIC nia kuartu laran.

Ministériu Públiku akuza arguidu nain rua kontra artigu 174 alineia 1 no 2 (c) Kódigu Penál kona-ba explorasaun seksuál ba ema seluk.

JSMP fiar katak mesmu kazu explorasaun seksuál foin primeira-vez akontese iha rejiaun Oe-cusse, maibé desizaun ne’e bele fó lisaun ba ema seluk atu hadok-an hosi krime no konsidera katak explorasaun seksuál ba ema seluk nu’udar krime ne’ebé grave tuir enkuadramentu legál Timor-Leste nian,” dehan Luis de Oliveira Sampaio, Diretór Ezekutivu JSMP.

Iha julgamentu antes iha 11 Marsu 2016, bazeia ba prosesu produsaun ba prova, tribunál halo alterasaun subtansial hosi krime explorasaun seksuál hasoru lezada AIC atu inklui mós lezada na’in rua seluk ne’ebé antes ne’e la inklui iha ministériu públiku nia akuzasaun.

Depois tribunál halo alterasaun ne’e, defeza husu tempu loron 10 atu analiza didiak ba alterasaun ne’ebé tribunál halo no tribunál mós konkorda pedidu ne’e. Entretantu ministériu públiku mantein akuzasaun ministériu públiku.

Depois loron 10, antes leitura akordaun, defeza aprezenta nia pozisaun katak nia la konkorda ho alterasaun hosi tribunál atu inklui lezada na’in rua seluk, tanba laiha provas sufisiente kontra sira na’in rua. Tanba ne’e defeza husu ba tribunál atu mantein kazu ne’e ho lezada AIC, maibé kuandu tribunál iha hanoin seluk husu ba tribunál atu fó justisa.

Kazu ne’e rejista iha tribunál ho Nú. Prosesu : 156/krime/2015/TDO. Leitura akordaun ba kazu ne’e, prezide hosi Dr. João Ribeiro (reprezenta juis koletivu). Ministériu Públiku reprezenta hosi Dr. Mateus Nessi no arguidu sira hetan akompañamentu legál hosi defensória públiku, Dr. Afonso Gomes Fatima, Dr. Calisto Tout ho Dr. Antonio Sombai (advogadu privadu estajiáriu).

ETLJB

No comments: