13 November 2016

Sumáriu Kazu Tribunál Distritál Baucau Períodu Janeiru 2016

ETLJB 13 November 2016 Source: JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

PROGRAMA MONITORIZASAUN SISTEMA JUDISIÁRIU

Sumáriu Kazu
Tribunál  Distritál Baucau
Períodu Janeiru 2016

Deskripsaun ba sumáriu desizaun kazu kompletu ne’ebé JSMP monitoriza;

1.      Krime ofensa ba integridade fízika simples

Nú. Prosesu                           : 0103/14.BCBCV
Kompozisaun tribunál         : Singulár
Juis                                         : Dr. Hugo da Cruz Pui
Ministériu Públiku               : Dr. Alfonso Lopez
Defeza                                    : Dr. Grigorio de Lima (defensór públiku)
Tipu dezisaun                       : Omologa

Iha 5 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu, halo tentativa konsiliasaun ba krime ofensa ba integridade fizíka simples ne’ebé envolve arguida BAB hasoru lezada LdCC. Kazu ne’e akontese 18 Setembru 2014,  iha Distritu Baucau.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, arguida rekoñese nia sala no husu diskulpa ba lezada. Durante prosesu ne’e arguida promete katak nia sei la repete tan krime ne’e iha futuru. Aleinde ne’e, lezada mós deklara katak nia perdua ona arguida no prontu atu dada fila fali kazu ne’e. Lezada mós hatutan katak arguida ho lezada hela besik malu ka nu’udar viziñu de’it.

Bazeia ba pedidu dezistensia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolve arguidu hosi akuzasaun ministériu públiku.

2.      Krime ofensa ba integridade fízika simples



Nú. Prosesu                            : 0509/13.PDBAU
Kompozisaun tribunál         : Singulár
Juis                                          : Dr. Ivan  P. Antonio
Ministériu Públiku               : Dr. Domingos Barreto
Defeza                                    : Dr. Jose M. Guterres (defensór públika)
Tipu dezisaun                       : Pena multa US$ 100.00

Iha 6  Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau prezide leitura sentensa no kondena arguidu BA no JSA ho pena multa US$100.00 tanba provadu komete krime hasoru TdC, iha 2 Outubru 2013 iha Cribas, Distritu Manatuto.
Ministériu Públiku katak akuza arguidu sira ho kondisaun lanu sein lisensa tama ba iha Sentru Saúde Cribas iha 2 Outubru 2013, maizumenus tuku 10:15 dadersan. Lezadu nu’udar seguransa sivíl iha momentu ne’eba haruka arguidu sira atu sai hosi fatin ne’e, maibé arguidu sira lasimu no arguidu JSA tebe dala 1 iha lezadu nia ain loos. Aleinde ne’e  arguidu BA foti bataku rahun hodi tuda dala 2 ba iha lezadu  nia ulun no hirus matan.

Ministériu Públiku akuza arguidu sira kontra artigu 145 Kódigu Penál kona-ba krime ofensa integridade fízika simples.

Iha julgamentu arguidu BA konfesa integralmente faktus hotu ne’ebé  ministériu públiku inputa ba nia. Entretantu arguidu JSA deklara katak nia tebe dala 1 iha lezadu nia ain, tanba lezadu mak tuku uluk arguidu nia ulun.

Enkuantu, lezadu kontinua konfirma faktu sira iha akuzasaun no deklara katak agresaun ne’e rezulta lezadu baixa iha ospitál durante semana ida no hala’o mós tratamentu tradisionál no gasta osan US$ 50.00.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak arguidu sira konfesa integralmente ba faktus iha akuzasaun. Tanba ne’e husu ba tribunál atu kondena arguidu sira tuir artigu 145 Kódigu Penál no husu ba tribunál kondena arguidu sira fó fila lezadu nia osan US$50 durante nia halo tratamentu tradisionál.

Enkuantu defeza husu ba tribunál atu aplika pena ne’ebé justu no adekuadu ba arguidu nain rua no konkorda atu arguidu nain rua hamutuk selu fali lezadu nia osan ne’ebé lezadu gasta ba durante hala’o tratamentu saúde.

Tribunál avalia faktus no sirkunstánsia sira hosi krime ne’e, konklui prosesu ne’e no kondena arguidu BA ho pena multa US$ 60,00 no kada loron sei selu US$0.50 sentavos durante loron 120. Tribunál mós aplika pena alternativa durante loron 80 iha prizaun, kuandu arguidu la kumpri pena multa ne’e.  Entertantu arguidu JSA tribunál kondena ho pena multa US$ 40,00 no kada loron sei selu US$ 0.50 sentavos durante loron 80. Tribunal mós aplika pena alternativa  loron 53  iha prizaun, kuandu arguidu la kumpri pena multa ne’e. Aleinde ne’e, tribunál mós kondena arguidu nain rua hamutuk selu indiminizasaun sivil ba lezadu US$ 50.00.

3.      Krime ofensa ba integridade fízika simples

Nú. Prosesu                                       : 0001/16. PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Antonio Fonseca
Ministériu Públiku                           : Dr. Domingos G. Bareto
Defeza                                                : Dr. Antonio Fernades  (defensór públiku estajiáriu)
Tipu dezisaun                                   : Omologa

Iha 6 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau hala’o julgamentu tentativa konsiliasaun ba krime ofensa ba integridade fizíka simples ne’ebé envolve arguidu JdSRB, AdS, DdJ, SdJ no CdC (tinan 14) hasoru lezadu SS. Kazu ne’e akontese iha 3 Janeiru 2016, iha Distritu Viqueque.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, tribunál deside atu absolve tiha uluk arguidu CdC hosi prosesu tanba sei menoridade.

Enkuantu arguidu sira seluk rekonese sira nia-sala no husu diskulpa ba lezadu.  Durante prosesu ne’e no arguidu sira promete katak sei la repete tan krime ne’e iha futuru. Aleinde ne’e, lezadu mós deklara katak nia perdua ona arguidu sira no prontu atu dada fila fali kazu ne’e.

Bazeia ba pedidu dezisténsia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolves arguidu sira hosi akuzasaun ministériu públiku.


4.      Krime ofensa ba  integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0007/15.BCQLC
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Hugo da Cruz Pui
Ministériu Públiku                           : Dr. Alfonso Lopez
Defeza                                                : Dr. Jose M Guterres (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun  fulan 9 suspende ba tinan 1

Iha 12 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau prezide julgamentu leitura sentensa no kondena pena suspensaun tinan 1 ba arguidu MR ne’ebé  komete krime hasoru nia feen, iha 30 Abril 2015 iha Distritu Baucau.

Ministériu Públiku akuza katak iha 30 Abril 2015, maizumenus iha tuku 6:00 dadersan,  arguidu hirus no basa dala 2 iha lezada nia kotuk laran no tuku dala 1 kona iha hasan sorin loos to’o ran sai. Motivu hosi akontesementu ne’e tanba de’it lezada lakohi fó han fahi.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 145 Kódigu Penál kona-ba krime ofensa ba integridade fízika simples konjuga ho artigu 35  Lei Nu.7/2010 kona-ba Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Iha julgamentu arguidu konfesa integralmente no deklara katak akuzasaun ne’ebé ministériu públiku inputa ba nia ne’e loos hotu. Mesmu nune’e arguidu deklara katak kona-ba oras akontesementu loloos ne’e akontese iha tuku 12:00 meudia la’os dadersan. Tanba arguidu konfesa faktus sira ne’ebé akuza ba nia kompletamente, nune’e, ministériu públiku husu ba tribunal prezinde lezada no kontinua ba alegasaun finál.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak arguidu konfesa integralmente ba faktus sira iha akuzasaun sein rezerva. Tanba ne’e husu ba tribunál atu aplika pena ne’ebé adekuadu ba arguidu.

Defeza haktuir katak arguidu  konfesa faktus integralmente ba tribunál,  tanba ne’e husu ba tribunál atu fó  justisa ne’ebé adekuadu liu ba arguidu.

Bazeia ba faktu provadu no sirkunstánsiaiha krime ne’e, tribunál konklui prosesu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun fulan 9 suspende ba tinan 1.


5.      Krime omisídiu neglijente

Nú. Prosesu                                       : 0046/14.PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Hugo da Cruz Pui
Ministériu Públiku                           : Dr. Alfonso Lopez
Defeza                                                : Dr. Jose M. Guterres (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun  tinan 1 fulan 3 suspende ba tinan 2

Iha 14  Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau prezide julgamentu leitura sentensa no kondena arguidu RdC ho pena suspensaun tinan 2 tanba provadu komete krime hasoru  AdS, iha Distritu Viqueque.

Tribunál provadu katak, iha 8 Janeiru 2014 tuku 10:00 dadersan, arguidu ho kareta angguna ho numeru matrikula 35.938 TLS, hosi diresaun públiku Ossu atu ba Viqueque. Iha angguna ne’e arguidu tula pasajeirus maizumenus ema nain 10 resin. To’o iha areia Buanurak, derepente arguidu la konsege trava no soke kamioneta ida nia sorin no rezulta vitíma nia ulun baku ba besi no kanek todan no liman tohar no monu sai hosi kareta laran, tanba iha momentu ne’eba kareta halis ona atu monu ba rai.

Durante julgamentu arguidu deklara katak arguidu hamutuk ho pasajeirus sira seluk tenta ajuda kontaktu urjente ambulansia maibé la konsege salva vítima tanba iha dalan klaran vítima hakotu nia-iis.

Tribunál prova katak, arguidu fó ona indemizasaun ba  vítima nia família hodi halo serimonia funeral ba mate isin matebian nian mesmu latemi indemnizasaun hirak mak fó ba serimonia funeral ne’e.

Antes ne’e, ministériu públiku akuza arguidu kontra artigu 140 Kódigu Penál kona-ba  omisídiu neglijente.

Depois-de avalia faktu sira ne’ebé prodús durante julgamentu, tribunál konklui prosesu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun tinan 1 fulan 3, suspende ba tinan 2.

6.      Krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0034/13.PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Afonso Carmona
Ministériu Públiku                           : Dr. Alfonso Lopez
Defeza                                                : Dr. Juvinal Yanes (defensór públiku)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun tinan 1 fulan suspende ba tinan 2

Iha 20  Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau prezide leitura akordaun no kondena arguidu CdS ho pena suspensaun tinan 2 tanba provadu komete krime hasoru nia kónjuje, iha Distritu Lautem.

Ministériu Públiku akuza katak, iha 26 Setembru 2012, arguidu ho lezada diskute malu tanba arguidu lakohi lezada ba hela kleur iha mate uma. Lezada ba mate uma iha 24 Setembru no foin fila fali ba uma iha 26 Setembru 2012 tuku 10:00 dadersan, nune’e arguidu hirus no tuku dala 3 iha lezada hasan karuk no loos, tebe dala 1 iha ain kabun no kontinua kaer lezada nia fuuk rasta no riba ba rai. Aktu ne’e foin para depois sira nia oan feto bo’ot hakilar husu ajuda ba ema nune’e arguidu moe no husik lezada.

Lezada deklara katak antes akontese ida ne’e, arguidu mós bebeik ona tuku dala barak iha nia ulun, kabas no tebe dala 1 kona iha ain-kabun. Lezada deklara katak nia lalembra ona data no fulan, maibé nia haktuir katak arguidu halo duni agresaun fízika hasoru nia.

Antes ne’e ministériu públiku akuza arguidu kontra artigu 154 Kódigu Penál kona-ba maus tratus ba kónjuje konjuga ho Lei Nú. 7/2010 artigu 35 alinea (a) kona-ba Lei Kontra Violénsia Doméstika no alteira ba artigu 145 Kódigu Penál kona-ba ofensa ba integridade fízika simples tanba la provadu katak antes ne’e arguidu baku bebeik lezada.

Iha julgamentu arguidu  rekoñese de’it kona-ba faktu sira ne’ebé akontese iha 26 Setembru 2012 nian, maibé kona-ba faktu sira ne’ebé akuza katak antes ne’e arguidu halo agresaun fízika hasoru lezada iha tempu pasadu, arguidu deklara katak ne’e laloos. Arguidu deklara katak nia foin primeiraves komete krime hasoru nia feen tanba ba hela kleur loron 3 iha mate uma. Arguidu deklara katak, agora dadauk nia ho lezada di’ak malu ona hela hamutuk uma ida de’it nu’udar feen ho laen.

Enkuantu, lezada kontinau konfirma faktus sira iha akuzasaun no deklara katak depois agresaun ne’e akontese nia ba halo tratamentu saúde iha ospitál  durante loron ida.

Tanba arguidu konfesa parsialmente ba faktus balun no reforsa liutan hosi lezada ba akontesementu ida iha 26 Setembru 2012 nian, nune’e ministériu públiku husu ba tribunál atu prezinde testamuña RdS no kontinua ba rona alegasaun finál.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak arguidu nega faktus balu iha akuzasaun. Mesmu nune’e, husu ba tribunál atu mantein hodi kondena arguidu tuir artigu 154 Kódigu Penál  kona-ba maus tratus ba konjuje.

Enkuantu defeza konsidera katak tanba arguidu konfesa faktus balu no deklara foin primeiraves komete krime no sira di’ak malu ona, hela hamutuk iha uma ida de’it nu’udar feen ho laen,  tanba ne’e, husu ba tribunál atu halo altersaun juridiku  ba artigu 154 kona-ba maus tratus ba konjuje ba  artigu 145 Kódigu Penál  kona-ba ofensa ba integridade fizíka simples.

Depois-de avalia faktus no sirkunstánsia iha krime ne’e, tribunál konsidera pedidu defeza nian hodi halo alterasaun juridika ba artigu 154 kona-ba maus tratus ba konjuje ba artigu 145 Kódigu Penál  kona-ba ofensa ba integridade fizíka simples.

Bazeia ba alterasaun ne’e, tribunál konklui prosesu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun tinan 1 fulan 6 suspende ba tinan 2.



7.      Krime ofensa ba  integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0187/13.PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                    : Dr. Afonso Carmona
Ministériu Públiku                           : Dr. Domingos Bareto
Defeza                                                : Dr. Juvinal Yanes (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun fulan 6 suspende ba tinan 1

Iha 20 Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau prezide leitura sentensa no kondena arguida JAS ho pena suspensaun tinan 1 tanba provadu komete krime hasoru nia laen, iha Distritu Baucau.

Ministériu Públiku akuza katak arguida ho lezadu moris hamutuk hanesan feen ho laen hahu hosi tinan 1980 no iha oan nain 5. Durante moris hamutuk sempre akontese diskute malu entre arguida ho lezadu.

Iha 13 Marsu 2013 tuku 8:00 dadersan,  lezadu  husu ba arguida atu ba ajuda tein iha viziñu ne’ebé halo hela uma foun. Maibé arguida hatan dehan nia lakohi ba, no arguida nervoza foti bikan ne’ebé  ho aimanas iha laran tuda ba lezadu nia ulun. Depois ida-ne’e, arguida kontinua foti  aimanas been iha aqua laran hodi fakar tama ba lezadu nia matan to’o lezadu loke matan ladiak no tenke halo tratamentu ba iha ospitál. Lezadu deklara katak depois akontesementu ne’e too agora nia matan ladun hare’e mós no tenke uza oklu hodi hala’o nia atividade.

Ministériu Públiku akuza arguida kontra artigu 145 Kódigu Penál kona-ba krime ofensa ba integridade fízika simples konjuga ho artigu 35 Lei Nú. 7/2010  Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Iha julgamentu arguida konfesa integralmente no deklara katak akuzasaun ne’ebé ministériu públiku inputa ba nia loos hotu. Enkuantu kona-ba sira iha oan nain 5 ne’e laloos tanba realidade sira iha oan nain 7. Arguida dehan nia komete krime ne’e tanba atu defende an hosi lezadu tanba iha momentu ne’eba lezadu uza ninia aitonka atu baku nia. Tanba ne’e nia foti aimanas fakar ba lezadu nia matan. Arguida mós dehan agora nia ho lezadu tinan 3 ona fahe malu tanba sempre istori malu beibeik.

Enkuantu, lezadu  kontinua konfirma faktu sira iha akuzasaun no informa ba tribunál katak nia konsege sofre matan moras durante fulan ida resin obriga nia tenke uza oklu. Lezadu mós konfirma katak agora nia ho arguida fahe malu ona.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak arguida konfesa integralmente ba faktus hotu iha akuzasaun sein reserva no arguida moris separada ona ho lezadu. Tanba ne’e husu ba tribunál atu  aplika pena ne’ebé adekuada ba arguida.

Iha parte seluk, defeza haktuir katak arguida konfesa faktus integralmente ba tribunál, maibé arguidu komete krime ne’e tanba lezadu mak atu baku uluk arguida no saida mak arguidu halo ne’e nu’udar lejitima defeza. Tanba ne’e husu ba tribunál atu absolve arguida hosi akuzasaun ministériu públiku nian.

Bazeia ba faktus provadus no sirkunstánsia atenuante iha krime ne’e, tribunál konklui prosesu ne’e no kondena arguida ho pena prizaun fulan 6  suspende ba tinan 1 no selu kustu judisiál US$ 10.00.


8.      Krime ofensa ba integridade fizíka simples

Nú. Prosesu                                       : 0064/14VCBCV
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Afonso Carmona
Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernanio Rangel da Cruz
Defeza                                                : Dr. Jose M Guterres (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun tinan 1 fulan 6 suspende ba tinan 2


Iha 20 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau prezide leitura sentensa no kondena arguidu GMdP ho pena suspensaun tinan 2 tanba provadu komete krime hasoru nia viziñu, LM, iha Distritu  Baucau.

Ministériu Públiku akuza katak, iha 1 Juñu 2014 tuku 5:00 loro-kraik, arguidu fila hosi Dili ba Baucau no wainhira to’o iha fatin uma sentral (uma boot), arguidu hare ba lezada taka dalan ho kalen. Tanba ne’e, arguidu foti kadeira baku dala 1 iha lezada nia ulun, buti iha kakorok, basa dala barak iha hasan no foti fatuk atu tuda ba lezada maibé la konsege.

Kazu ne’e akonetse tanba lezada taka dalan ho kalen nune’e arguidu ba husu tuir no tolok lezada to’o komete krime hasoru lezada iha nia uma.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 145 Kódigu Penál kona-ba ofensa ba integridade fizíka simples.

Iha julgamentu arguidu nega totál faktus ne’ebé ministériu públiku akuza ba nia. Arguidu deklara katak, nia lakonsege baku lezada maibé husu de’it se lezada mak taka duni dalan ne’e  ka lae no arguidu kaer de’it lezada nia liman depois arguidu fila fali ba nia uma.

Iha parte seluk, lezada kontinua mantein faktus sira iha akuzasaun katak derepente  arguidu ba hakilar no tama ba nia uma laran, tolok no foti kadeira baku dala 1 iha nia ulun, tuku dala 1 iha nia kanuruk, rasta nia liman sai ba liur no tebe dala 1 iha kotuk laran. Hosi agresaun fízika ne’e kauza lezada ba halo tratamentu iha ospitál durante loron ida.

Testemuña CdCG depoimenta katak, nia rona de’it ema istória malu bainhira nia liu hosi dalan ka estrada atu ba sosa moda. Maibé nia lahatene kona-ba motivu kazu ne’e no testemuña rasik la  hare arguidu baku lezada. Entretantu testemuña TT depoimenta katak nia hare arguidu ba hakilar lezada no foti kadeira atu baku ba lezada maibé la konsege. Testemuña mós deklara katak nia hare ho matan arguidu basa, tuku no tebe lezada nia kotuk laran.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak mesmu arguidu nega totalmente faktus, testemuña CdCG la iha kuñesementu kona ba faktus, maibé  testamuña  seluk (TT)  deklara loloos faktus ne’ebé ministériu públiku akuza ba arguidu. Tanba ne’e husu ba tribunál atu kondena arguidu prizaun fulan 3 no suspende ba tinan 1.

Enkuantu, defeza husu ba tribunál atu absolve arguidu hosi prosesu ne’e tanba defeza nota katak deklarasaun testémuña TT ne’e falsu atu hatodan de’it arguidu. Defeza husu abosolvisaun tanba testamuña CdCG dehan nia rona ema istória malu de’it no arguidu rasik deklara ba tribunál katak nia la komete krime hasoru lezada, maibé husu tuir de’it semak taka dalan ne’e ho kalen.

Bazeia ba faktu provadu no sirkunstánsia atenuante sira iha krime ne’e, tribunál konklui prosesu ne’e, no kondena arguidu ho pena prizaun tinan 1 fulan 6  suspende ba tinan 2 no selu kustu judisiál US$ 20.00.


9.      Krime danu  simples

Nú. Prosesu                                       : 0222/14. PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Hugo da Cruz Pui
Ministériu Públiku                           : Dr. Alfonso Lopez
Defeza                                                : Dr. Jonas H. da Costa (defensór públiku)
Tipu dezisaun                                   : Omologa

Iha 20 Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau hala’o julgamentu tentativa konsiliasaun ba krime danu simples  ne’ebé envolve arguidu SOdCB hasoru lezadu MdCF. Kazu ne’e akontese iha Distritu Baucau.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, lezadu husu ba tribunál atu dada fali nia keixa hasoru arguidu tanba resolve ona tuir kustume Timor nian.

Bazeia ba pedidu dezistensia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolve arguidu hosi akuzasaun ministériu públiku.


10.  Krime omisídiu simples ho tentativa

Nú. Prosesu                                       : 0496/13.PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Kolektivu
Juis                                                     : Dr. Hugo da Cruz Pui, Dr. Ivan P Antonio, Dra.  
  Albertina Neves
Ministériu Públiku                           : Dr. Domingos G. Bareto
Defeza                                                : Dr. Antonio Fernades (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun tinan 3 suspende ba tinan 4

Iha 21 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau prezide julgamentu leitura sentesa no kondena  arguidu LSho ho pena suspensaun tinan 4 tanba provadu  komete krime hasoru AN, iha Distritu Viqueque.

Ministériu Públiku akuza katak iha 2 Outubru 2013 tuku 14:30 loro-kraik, arguidu hosi Liaruka ba dada lezadu nia kuda rua ne’ebé kesi besik iha lezadu nia uma oin iha Suku Waimori sein fó hatene ba lezadu. Antes ne’e lezadu promete ona ba arguidu atu fó kuda rua ba arguidu maibé to’o agora lezadu seidauk kumpri.

Iha momentu ne’eba lezadu hare’e no lao hosi kotuk akompaña tuir arguidu. Wainhira to’o mota Wetuku, lezadu hase arguidu maibé arguidu kontinua lao.  Depois lezadu hakbesik ba atu hadau fali nia kuda talin hosi arguidu nia liman, maibé arguidu hasai katana hosi nia knuk no taa ba iha lezadu nia kakorok maibé kona, tanba lezadu satan ho liman sikun karuk. Aktu ne’e rezulta katana tutun kona ba iha lezadu nia reen-toos no liman sikun no kauza lezadu sofre kanek no ba halo tratamentu iha ospitál no suku pontu hitu iha rein-toos.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 23 Kódigu Penál kona-ba tentativa  konjuga ho  artigu 138 Kódigu Penál kona-ba omisídiu simples.

Iha julgamentu arguidu  deklara katak faktus ne’ebé ministériu públiku inputa ba nia ne’e loos hotu. Arguidu deklara katak nia ba dada kuda 2 ne’e tanba iha relasaun ho asuntu fetosan umane ne’ebé antes ne’e, lezadu konkorda atu entrega tais rua no kuda rua.  Maibé to’o agora  lezadu lakumpri nune’e arguidu hirus no hemu lanu tiha mak ba dada lezadu nia kuda rua ne’e, iha lezadu nia uma oin.

Arguidu dehan depois-de akontesementu ne’e arguidu arepende nia hahalok no tenta rezolve ona tuir lisan timor nian. Arguidu fó ona multa ba lezadu ho tais feto 2 no tais mane 1, enkuantu kona-ba kuda rua ne’ebé arguidu dada ilegalmente ne’e lezadu ofisialmente entrega ba arguidu hodi kumpri nia promesa ne’ebé antes ne’e nia halo ona ba arguidu.

Iha prosesu ne’ebé sira rezolve tuir tradisaun ne’e, iha serimonia ikus liu, arguidu ho lezadu konkorda oho karau ida hanesan simbol ba hadame malu nian entre sira.

Iha julgamentu ne’e lezadu  kontinua konfirma faktu sira tuir akuzasaun ministériu públiku nian no konfirma katak agora nia ho arguidu dame malu ona.

Testamuñha B no S (lezadu nia feen no arguidu nia feton) depoimenta katak, sira la iha koñesementu kona-ba kazu dada kuda  maibé  sira hare’e lezadu nia liman sikun no reen toos kanek. Sira mós deklara katak lezadu ba halo tratamentu iha ospitál durante semana 2 no foin rekopera fila fali nia saúde depois fulan 3. Lezadu to’o agora kaer servisu hanesan normal no laiha defisensia.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku haktuir katak arguidu konfesa integralmente ba faktus iha akuzasaun sein rezerva no konfirma hosi lezadu katak agora sira di’ak malu ona, hare’e malu di’ak hanesan fetosan, umane. Tanba ne’e husu ba tribunál atu aplika pena prizaun tinan 3 ba arguidu no suspende ba tinan 4.

 Defeza haktuir katak arguidu konfesa faktus sein rezerva ba tribunál, arguidu la iha intensaun taa lezadu maibé derepenti de’it akontese. Defeza mós haktuir katak lezadu ho arguidu dame malu ona haree malu di’ak hanesan fetosan umane. Aleinde ne’e, observa mós katak kanek ne’ebé lezadu sofre la fó impaktu ba nia saúde.  Tanba  ne’e defeza husu ba tribunál atu halo alterasaun juridiku ba artigu 23 Kódigu Penál kona-ba tentativa  konjuga ho artigu 138 Kódigu Penál kona-ba omisídiu simples ba fali artigu 145 Kódigu Penál Kona-ba ofensa ba integridade fízika simplis.

Bazeia ba faktu provadus no no alegasaun finál hosi ministériu públiku no defeza, tribunál tetu no analiza pedidu husi defeza hodi halo altersaun juridiku ba artigu 23 Kódigu Penál kona-ba tentativa  konjuga ho artigu 138 (e) Kódigu Penál kona-ba omisídiu simples ba artigu 146  Kódigu Penál  kona-ba ofensa ba integridade fizíka grave.

Depois-de avalia faktus provadu sira, tribunál konklui prosesu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun tinan 3 suspende ba tinan 4.

11.  Krime ofensa ba  integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0174/14.PDBAU
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                    : Dr. Hugo da Cruz Pui
Ministériu Públiku                           : Dr. Domingos Barreto
Defeza                                               : Dr. Jose Guterres (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Pena prizaun  fulan 5 suspende ba tinan 1

Iha 21  Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau prezide julgamentu  leitura sentensa no kondena arguidu AX ho pena suspensaun tinan 1 tanba provadu  komete krime violénsia doméstika hasoru nia feen iha Distritu Baucau.

Ministériu Públiku akuza arguidu iha 9 Marsu 2014 tuku 3:00 lorokraik,  iha Samagia –Laga, arguidu ho lezada diskute malu tanba arguidu faan fahi ida maibé la fó hatene ba lezada. Tanba ne’e arguidu hirus no basa dala 1 iha lezada nia ibun, tuku dala 1 iha ulun no kaer lezada nia fuk dulas to’o lezada monu ba rai no tenke halo tratamentu ba iha ospitál.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 145 Kódigu Penál kona-ba ofensa ba integridade fizíka simples konjuga ho Lei Nú.7/2010 artigu 35 (a), kona-ba Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Depois-de avalia faktu sira, tribunál konklui katak arguidu provadu komete duni krime ne’e. Aleinde ne’e, tribunál mós konsidera katak dezde 2008 to’o agora arguidu foin primeiraves komete krime hasoru lezada.

Bazeia ba faktu provadu no sirkunstánsia atenuante iha krime ne’e, tribunál konklui prosesu no kondena arguidu ho pena prizaun fulan 5 suspende ba tinan 1.


12.  Krime  ameasa

Nú. Prosesu                                       : 0073/15. BCBCV
Kompozisaun tribunál                     : Singulár
Juis                                                     : Dr. Afonso Carmona
Ministériu Públiku                           : Dr. Luis H Rangel da Cruz
Defeza                                                : Dr. Sidonio M Sarmento (defensór públika)
Tipu dezisaun                                   : Omologa

Iha 21 Janeiru  2016, Tribunál Distritál Baucau  hala’o julgamentu tentativa konsiliasaun ba krime ameasa ne’ebé envolve arguidu MdC hasoru lezadu  FdC. Kazu ne’e akontese iha Distritu Baucau.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, arguidu rekoñese nia-sala no husu diskulpa ba lezadu no promete katak nia sei la repete tan krime ne’e iha futuru. Aleinde ne’e, lezadu mós deklara katak nia perdua ona arguidu no prontu atu dada fila fali kazu ne’e. Lezadu mós hatutan katak arguidu ho lezadu hela besik malu ka nu’udar viziñu de’it.

Bazeia ba pedidu dezistensia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolve arguidu hosi akuzasaun ministériu públiku.

13.  Krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0036/14.LALAT

Kompozisaun Tribunál                   : Singulár

Juís                                                     : Dr. Afonso Carmona

Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernani Rángel

Defeza                                                : Dr. Jonas Henrique

Tipu desizaun                                   : Kondena fulan 6 prizaun suspende tinan 1
                                                             no selu kusta judisiáriu US$20.00

Iha 25 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu movel iha Distritu Lautem, prezide leitura sentensa no kondena arguidu PJ tanba provadu komete krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika hasoru nia feen. Kazu ne’e akontese iha 2014, iha Suku Mahina II, Distritu Lautem.

Tribunál prova katak, 03 Jullu 2014, arguidu basa dala 2 iha lezada nia hasan parte loos no tebe dala 1 ba iha lezada nia kotuk laran. Arguidu baku lezada bainhira kaer toman lezada toba hela ho mane seluk. Arguidu nia hahalok ne’e rezulta lezada sofre moras no ran sai hosi lezada nia ibun no sofre moras iha kotuk laran.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 145 Kódigu Penal kona-ba krime ofensa integridade fízika simples konjuga ho Lei Nú.7/2010 artigu 35 (b) Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Iha julgamentu, arguidu konfesa integralmente ba nia hahalok no deklara katak, agora nia ho lezada di’ak malu ona moris hamutuk nu’udar feen ho laen. Arguidu nia deklarasaun ne’e hetan mós konfirmasaun hosi lezada.

Bazeia ba faktu provadus no sirkunstánsia sira relasiona ho kazu ne’e, tribunál konklui prosesnu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun fulan 6 suspende ba tinan 1 no selu kusta judisiál US$20.00.

14.  Krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0059/14.LALAT

Kompozisaun Tribunál                   : Singulár

Juís                                                     : Dr. Afonso Carmona

Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernani Rangel

Defeza                                                : Dr. Jonas Henrique

Tipu desizaun                                   : Absolve

Iha 26 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu movel iha Distritu Lautem, prezide leitura sentensa no absolve arguida JS tanba tribunál lahetan prova katak lezada komete violénsia doméstika  hasoru nia laen, ne’ebé akontese iha 2014, iha Distritu Lautem.

Antes ne’e, ministériu públiku akuza arguida kontra artigu 145 kódigu penal kona-ba krime ofensa integridade fízika simples konjuga ho Lei Nú.7/2010 artigu 35 alínea (b) Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Durante julgamentu tribunál deskobre fali faktus foun katak, lezadu mak tuda rahun arguida nia telemovel, no uza alu baku dala rua iha arguida nia kotuk laran iha parte loos. Faktus ne’e deskobre bazeia ba arguida nia deklarasaun no konfirma hosi testemuña no konfisaun lezadu nian .

Iha julgamentu, testemuña RC depoimenta katak, iha momentu ne’eba nia lahare’e arguida tuda lezadu maibé lezadu mak baku arguida, nune’e testamuña nervozu foti fatuk tuda ba lezadu nia kanuruk no kotuk laran dala 2 no rezulta kanek no ran sai. Testamuña mós dehan agora daudauk lezadu detein hela iha prizaun tanba diskonfia envolve iha kazu omísidiu.

Antes ne’e, ministériu públiku akuza katak, iha 06 Dezembru 2014, lezadu fila hosi toos, no haree nia ropa ne’ebé habai hela bokon tanba udan kona no laiha ema ida foti atu hatama ba uma laran. Iha momentu ne’eba lezadu haree arguida halimar hela telemovel no lezadu ba husu nia maibé arguida la atende no la preokupa ho lezadu. Tanba ne’e lezadu nervozu no hadau arguida nia telemovel, tuda ba rai to rahun

Bazeia ba faktu/provas foun ne’ebé tribunál hetan durante julgamentu, tribunál konklui prosesu ne’e no absolve arguida  hosi akuzasaun ministériu públiku nian.

15.  Krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika

Nú. Prosesu                                       : 0023/15.LASIC

Kompozisaun Tribunál                   : Singulár

Juís                                                     : Dr. Afonso Carmona

Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernani Rángel

Defeza                                                : Dr. Jonas Henrique

Tipu desizau                                     : Kondena pena prizaun fulan 3 suspende ba tinan 1

Iha 27 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu movel iha Distritu Lautem prezide leitura sentensa no kondena arguidu CdS ho pena suspensaun tinan 1. Tribunál prova katak arguidu komete krime ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika hasoru nia feen. Kazu ne’e akontese iha 2015 iha Aldeia Nakroma, Distritu Lautem.

Ministériu Públiku akuza katak, iha 2015 arguidu tuku dala 1 iha lezada nia ibun rezulta ran sai, no oin nakukun no monu tuun ba rai. Aleinde ne’e, arguidu kontinua lori aibaluk baku dala 3 ba iha lezada nia kotuk laran.

Kazu ne’e akontese tanba arguidu hakarak lezada ba asiste festa kore-metan maibé tenke fila lalais fali ba uma no labele fila tarde.

Ministériu Públiku akuza arguidu kontra artigu 145 Kódigu Penal kona-ba krime ofensa integridade fízika simples konjuga ho Lei Nú.7/2010 artigu 35 (b) Lei Kontra Violénsia Doméstika.

Iha julgamentu, arguidu konfesa integralmente faktus hotu sein rezerva no deklara katak akuzasaun hosi ministériu públiku ne’e loos hotu. Arguidu mós deklara katak agora nia di’ak malu ona ho lezada no moris hamutuk iha uma ida hanesan feen ho laen.

Iha alegasaun finál, ministériu públiku husu ba tribunál atu kondena arguidu ho pena prizaun fulan 5 no suspende ba tinan 1. Entretantu defeza husu ba tribunál atu fó pena ne’ebé kmaan ba arguidu.

Bazeia ba faktu provadus no sirkunstánsia atenuantes iha krime ne’e, tribunál konklui prosesnu ne’e no kondena arguidu ho pena prizaun fulan 3 no suspende ba tinan 1.


16.  Krime ofensa ba integridade fízika simples

Nú. Prosesu                                       : 0010/15.LASIC

Kompozisaun Tribunál                   : Singulár

Juís                                                     : Dr. Afonso Carmona

Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernani Rángel

Defeza                                                : Dr. Jonas Henrique

Tipu desizaun                                   : Omologa

Iha 28 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu movel iha Distritu Lautem, hala’o tentativa konsiliasaun ba krime ofensa ba integridade fízika simples  ne’ebé envolve Arguida AdJL no arguidu EL hasoru lezadu CD. Kazu ne’e akontese iha 24 Dezembru 2014, iha Suku Com, Distritu Lautem.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, lezadu husu ba tribunál atu dada fali nia keixa hasoru arguida no arguidu, tanba sira konsege resolve ona kazu ne’e liuhosi prosesu tradisional tuir kustume Timor nian.

Bazeia ba pedidu dezisténsia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolve arguida no arguidu sira hosi akuzasaun ministériu públiku.

17.  Krime ameasa


Nú. Prosesu                                       : 0278/13.PDBAU

Kompozisaun Tribunál                   : Singulár

Juís                                                     : Dr. Afonso Carmona

Ministériu Públiku                           : Dr. Luis Hernani Rángel

Defeza                                                : Dr. Jonas Henrique

Tipu desizaun                                   : Omologa

Iha 29 Janeiru 2016, Tribunál Distritál Baucau liuhosi julgamentu movel iha Distritu Lautem hala’o tentativa konsiliasaun ba krime ameasa ne’ebé envolve arguidu JF hasoru lezadu EF. Kazu ne’e akontese iha 2013, iha Distritu Lautem.

Iha prosesu tentativa konsiliasaun ne’e, lezadu husu ba tribunál atu dada fali nia keixa hasoru arguidu tanba sira rezolve ona kazu ne’e no sira iha akordu kona-ba simu malu hanesan maun ho alin ka kolega tanba sira mesak viziñu de’it.

Bazeia ba pedidu dezisténsia ne’e, tribunál omologa prosesu ne’e no absolve arguidu hosi akuzasaun ministériu públiku.

No comments: