09 February 2010

ARGUIDU “EF” BA KAZU ABUZU SEKSUAL KONTRA LABARIK HETAN PENA PRIZAUN DURANTE TINAN SIA

ARGUIDU “EF” BA KAZU ABUZU SEKSUAL KONTRA LABARIK HETAN PENA PRIZAUN DURANTE TINAN SIA Janeiru 2010 - Iha loron 22/01/10Tribunal Distrital Dili hala`o julgamentu ba arguidu EF ne’ebe mak hetan akuzasaun husi Ministeriu Publiku katak halo abuzu seksual ba labarik menoridade. Julgamentu ne’e tama ona iha faze final hodi lê akordaun husi Juiz João Felgar (Juiz Internasional ). Ba parte sira no audensia sira iha tribunal juiz ne’e haktuir katak bazeia ba provas ka evidensia ne’ebe produz iha julgementu laran no prosesu ezame kontraditoriu ba, depoimentu husi sasin no lezadu no deklarasaun husi arguidu tribunal tama iha konkluzaun ida katak arguido halo duni krime abuzu seksual ne’ebe mak regula iha kodigu penal artigu 177. (2). Nunee’ juiz konvensidu hodi hamonu sentensa prizaun tinan 9 ba kondenadu EF.

Kazu refere akontese iha Perumnas, Bairo-Pite Dili iha loron 16/08/2009, iha oras 06;30 dader. Akontesimentu ne’e akontese wainhira vitima sai ba atu soe be iha uma kotuk (tamba iha haris fatin ema uja hela), no wainhira nia soe hela be, arguidu ne'ebe hare hela vitima, dada vitima ba fahi luhan kotuk no taka vitima nia ibun no sama metin vitima hodi kolu vitima nia roupa nomos nia roupa rasik, hodi halo abuzu seksual ba vitima.

Bazeia ba observasaun husi JSMP katak iha julgamentu primeiru, kazu ne’e derije husi juis koletivu ne’ebe kompostu husi Juiz João Felgar Juiz João Paulo Juiz internasional, hot-hotu husi juiz internasional no Juiza Jacinta Correia nudar juiza nasional). Husi Ministeriu Publiku, reprezenta husi Dra Remizia de Fatima no arguidu rasik hetan asistensia legal husi DR Andre Peixoto Fernandes husi Defensoria Publika. Maibe iha julgamentu sesaun final ba rona akordaun ne’e, julgamentu derije deit husi Juiz João Felgar no husi parte Ministeriu Publiku la marka nia prezensa iha audensia ka julgamentu ne’e.

JSMP simu ho haksolok no hakarak kongratula desizaun ne’ebe mak tribunal hasae. Tanba JSMP fiar katak relasaun seksual ne’ebe mak halo hasoru labarik menoridade nudar aktu krimi ne’ebe kontra labarik sira nia vontade no abuzu labarik sira nia situasaun ne’e vulneralvel hodi satisfaz kondenadu nia interese. Nune’e, JSMP konkorda atu tribunal fo sentensa ne’ebe merese no realistiku ho krimi ne’ebe komete hasoru labarik sira. Maske JSMP hatene katak bazeia ba artigu 177 (2) Kodigu Penal Timor Leste, Tribunal la aplika pena absrata maximu ne’ebe mak regula iha artigu refere (tinan 15). Iha Julgamentu lee akordaun ne’e Juiz esplika mos ba kondenadu katak, kondenadu iha direitu atu halo rekursu ba akordaun ne`ebe Juiz hamonu, se nia ho nia advogadu la simu akordaun ne’ebe mak deside husi juiz

JSMP mos hare katak ho desizaun ne’ebe mak hatun husi Tribunal, hatudu katak Tribunal iha seriedade ba kazu violensia seksual ba feto liu – liu ba labarik menoridade. JSMP konsidera hanesan parte husi responsabilidade atu proteze direitu no fo protesaun ba labarik bazeia ba konstituisaun no prinsipiu-prinsipiu lei internasional liu-liu konvensaun kona ba protesaun ba labarik ne’ebe mak ita ratifika ona.

Atu hetan informasaun kle’an favor kontaktu: Luis de Oliveira Sampaio Direitor Ezekutivu JSMP Diresaun e-mail: luis@jsmp.minihub.org Landline: 3323883

No comments: